kolmapäev, 26. märts 2008

RWE Power

Vabameelsus, internatsionalism ja uued tehnoloogiad on peamised väljakutsed RWE`le. Ettevõte mõtleb ja käitub kliendi huvides, usaldusväärsus ja tulevikule suunatus on peamiseks eesmärgiks. Kiirus, efektiivsus ja suur pühendumine konkurenstsis teeb RWE`st juhtiva elelektrienergiat tootva firma.

Ettevõte jaguneb järgmiselt:

RWE AG
RWE Power
RWE Innogy
RWE Dea
RWE Gas Midstream
Short portrait
RWE Energy
RWE npower
RWE Systems


Tooted/Teenused

RWE hõivanud kõrgeid reitingud ärinduses, elektrienergia, gaasi, vee ja reovee, jäätmete likvideerimises ja ümbertöötlemises. Tänu 100 aastasele kogemusele on ettevõte arendanud uusi innovaatilisi tooteid ja teenuseid ohtutu ja usaldusväärse varustatuse ja likvideerimise tagamiseks nii täna kui ka homme. Kliendid, partnerid, töötajad, aktsionärid, linnad ja kogukonnad – kõigi nende vajadused on kaetud järgneva pakutava läbi

Elektrienergia
Elektrienergia – puhas energia
Saksamaal, UK ja mitmes Mandri-Euroopa osas pakub RWE elektrienergia teenuseid erinevatele tarbijasgrupile – kodumajapidamistest kaubandustööstustele, tööstusettevõtetele ja piirkondlikele energiaga varustajatele.

Vesi ja reovesi
Vesi- elu eliksiir
Saksamaal, UK , US ja mitmes Mandri-Euroopa osas pakub RWE parimat vee transpordi ja reovee ärastuse teenuseid erinevatele tarbijasgrupile – kodumajapidamistest kaubandustööstustele, tööstusettevõtetele ja piirkondlikele energia varustajatele.

Gaas
RWE Gaas – looduslik energiaallikas
Saksamaal, UK ja mitmes Mandri-Euroopa osas pakub RWE parimat gaasi teenindust erinevatele tarbijasgrupile – kodumajapidamistest kaubandustööstustele, tööstusettevõtetele ja piirkondlikele energia varustajatele. Ettevõte pakub täit teenust gaasi varustamisel, et tagada tarbijale täies ulatuses mugavus ja kvaliteet.

Teenused
Teenuste pakett – tuleviku jõud
Saksamaal, UK ja mitmes Mandri-Euroopa osas pakub RWE parimat teenindust erinevatele tarbijasgruppidele – kodumajapidamistest kaubandustööstustele, tööstusettevõtetele ja piirkondlikele energia varustajatele. Ettevõte pakub komplektset lahendust kogu toodete ulatuses, et tarbija saaks kõik vajaliku ühest kohast kätte.
--
http://studytripgermany2008.blogspot.com/
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid:

Külastusobjekt: Berliin



Berliin on Saksamaa pealinn ja ühtlasi ka suurim linn Saksamaal.
Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist.
Pindala on 891,82 km2, elanikke on 3 397 000 (11/2005) ja Berliini koordinaadid on 52° 31′ 0″ N, 13° 24′ 0″ E.

Ajalugu

Nimi 'Berliin' ei ole etümoloogiliselt seotud karuga, mis on pildil oleval Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood.

Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid, kes said nime Haveli jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja sprevljaanid, kes said nime Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas 948 Otto I Suur. Aastal 983, mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid paganateks veel poolteiseks sajandiks, kuni 12. sajandi algul saksid piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani (sorbid).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt 1244 ja 1237. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt 1251 ja 1261, kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. 1307. aastal ühinesid selleks ajaks linnastunud asulad teineteisega. Ehitati ühine raekoda, milles valitses ühine raad. Linnaeelarved olid eraldi. Samal aastal sai Berliin hansalinnaks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid Spandaud (1197) ja Köpenicki (1209) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles 1920.

1415 asutas kuurvürst Friedrich I Brandenburgi markkrahvkonna ja valitses seal kuni surmani 1440. Sellest ajast peale valitsesid Hohenzollernid Berliinis kuni 1918. aastani, algul Brandemburgi markkrahvidena, siis aastast 1701 Preisimaa kuningatena ja lõpuks aastast 1871 Saksa keisritena.

1448 mässasid linlased Friedrich II Raudse vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja majanduslikest vabadustest. 1451 kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber luksuskaupade tootmisele õukonna jaoks.

Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi.

Natside võimuloleku ajal 1930dnate aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompöösses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suuerhitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937-39, jäi sõjas 1945.a. varemeisse ja hiljem lammutati).

Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943-45 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.

Potsdami konverentsi otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks (Briti, USA, Prantsuse ja Nõukogude Liidu) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. 7. oktoobril 1949 kuulutati Ida-Berliin Saksa DV pealinnaks. Aastal 1961 eraldati Ida- ja Lääne-Berliin teineteisest kivimüüriga (Berliini müür). 9. novembril 1989 avati taas piir Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel. 3. oktoobril 1990 ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

Berliini linnarajoonid

Berliin koosnes enne 23 linnarajoonist. 1. jaanuaril 2001 liideti neid, et saada enam-vähem ühesuguse elanike arvuga linnarajoonid. Nüüd on Berliinis 12 linnarajooni:

--
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid:
Tellimine: Postitused (Atom)